Mis on huvitegevus, huvitöö, mitteformaalne õppimine?

 

Eesti Vabariigi haridusseaduse (1992) kohaselt on huvialaharidus teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide kogum, mis lisaks üld- ja kutseharidusele loob täiendavaid eeldusi isiksuse arenguks, samuti aitab inimesel elu ja toga toime tulla.

Huvitöö eesmärgid:

- Pakkuda võimalust mitmekülgseks kultuuriliseks, sportlikuks ja loominguliselt tegevuseks.

- Anda õpilastele võimalusi tunda rõõmu kordaminekutest, õpetada neid oma kordaminekuid ära tundma ja rõõmu väljendama

- Kujundada lastes ja noortes elutervet hoiakut, loovat ja kriitilist mõtlemisviisi.

- Pakkuda võimaluse korral tänapäeva kiires elutempos lastele ja nende vanematele võimalust osa saada kultuurisündmustest, mis liidavad perekonda.

- Aidata lastel ja noortel teostada nende väärt mõtteid, toetada ja suunata nende püüdlusi.

- Õpetada käitumiskultuuri.

- Arendada lugupidamist eesti ja teiste rahvaste kultuuride, kommete ja religiooni vastu.

- Kujundada õpilastes järjepidevat vajadust osaleda erinevates kultuurisündmustes koolis, kodukohas, vabariigis

- Võtta võimalikult palju osa erinevatest konkurssidest ja projektidest, et õpilastel tekiks ühtlasi tahtmine ja hasart esindada oma kooli Eestis ja mujalgi laias ilmas.

Noppeid Koolipedagoogika kursusetööst.

Läbi koolitundide on võimalik õpilastes arendada isiksuse omadusi. Tänapäeva kool peaks olema keskkond, kus noor inimene kujundab oma väärtushinnangud ja plaanid edaspidiseks. Olulisemaks muutub õpilase kui isiksuse arendamine läbi õppimist toetavate tegevuste – huvitegevuse ja huvihariduse. Läbi huvitegevuse kujunevad noore inimese praktilised ja kogemuslikud oskused. Huvitegevus koolides ja huviharidus huvikoolides tagab meie noorte mitmekülgse arengu.

Huviharidusstandardi (2007) kohaselt on huvihariduse eesmärk luua võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks ja toetada noore kujunemist hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks.